IMMD
„A girl named Penny Lane goes to my school, and I finally got the guts up to ask her if she likes The Beatles. She said she likes them fine, but wishes her parents hadn’t so much.“
whenskiesaregray
„Kui sa tunneksid Aega nii hästi kui mina,“ ütles Kübarsepp, „siis sa ei räägiks s e l l e raiskamisest. Siis sa ütleksid t e m a.“
Kirjutamispisik on sees, aga miskipärast ei suuda üldse oma mõtteid sõnadesse (rääkimata lausetest) panna. Pauguga tuli mulle kogu see asi. Pani mõtlema. Nii halba kui ka head. Mõelge, kui tähtis meile on, et saaksime oma lähedastega olla, kui neil on raske. Mitte, et ma oleks rõõmus Sinu kurbuse pärast .. aga mul on hea meel, et saan Su jaoks olemas olla .. Ja tänane põhiline mõte – kui asjad on nii halvad, nagu nad praegu on .. siis edaspidi saavad nad ju ainult paremuse poole minna.. Sul on veel nii palju õnnelikkust, naeru, kallistusi, seebimulle ja päikesekiiri ees .. Usu mind
Aga enne seda on jah raske..
.
Kahju, et sügisel nii vähe jalutamas sai käidud .. igatsen sügist. Kui päev oli veel piisavalt soe, et suveriideid kanda, aga õhtul läks külmaks ja käpakesed külmetasid veidi. Ja tänav oli halli värvi ja vines hmmmmmmm.
Mõni aeg tagasi algas miskipärast üks hirmus paranoia. Muust nagu ei suutnudki mõelda .. no ja ilma norutamiseta ei saanud ega saanud .. ma ei tea, kust tuleb see vajadus mingite ettekujutuste pärast patja tihkuda. Kõik on ju korras. Ja nüüd ütleb see väike hääleke mu peas: aga kas ikka on ? Tjah, veel pole need mõtted mind rahule jätnud, aga saan üha paremini ignoreerimisega (ja tänu sellele ka unustamise/rahunemisega) hakkama. Ära hakka jälle üle mõtlema, Kat.
Lugesin millalgi vanu sissekandeid. Seal oli samamoodi .. üleliigsed mõtted üksteise otsa. Alles nüüd tagantjärele vaadates märkan kõike seda ilusat, mida tol ajal poleks nagu olnudki .. jalutasin sellest oma muresid taga ajades lihtsalt mööda ..
Sügisega läks vist samamoodi.. ei märganud, sest
.
Aga siis ma mõtlesin, et annan parimat. Ei andnud. Aga praegu hakkan vaikselt sinnapoole liikuma. Nii raske on see sõbrunemisprotsess.. mitte, et oleks vastumeelne .. aga minu jaoks keeruline. No mu verbaalne eneseväljendus sarnaneb kõige lähedasemalt ahvi omaga, seega ei tasu enne suhelda, kui inimese vastu mingitki huvi pole.
Jah. Õnneks hakkan selle staadiumiga otsa peale ka saama 
Teine sügise-talve jaur sai ka lõpuks otsa peale ja liigun peaaegu kuu aega juba legaalselt neljal rattal ihih.
.
Las ta jääb siis praegu nii. Tegin jälle avasissekande ära, vast lisandub lähiajal veel
I can’t sleep tonight
Everybody saying everything’s alright
Still I can’t close my eyes
I’m seeing a tunnel at the end of all these lights
Sunny days
Where have you gone?
Sa oled mulle nii nii nii kallis kallis kallis kallis .. nii kui mind vaja, anna teada .. olen ukse taga !
Uusaastasoov
Write a book. Or an ebook. Write poetry and publish it on the web. Create interesting, lovely or funny videos, put them on You Tube. Be passionate. Write a web app that will solve a problem in people’s lives. Become a watchdog to replace the faltering newspapers. Explore the world, and blog about it. Try something you’ve always been afraid to try, and put it on video. Be yourself, loudly. Start a new company, doing only one thing, but doing it very well. Start a business that does a service you’ve always wanted, or that you are frustrated with in other companies because the service sucks. Put your heart into something. Say something that no one else dares to say. Do something others are afraid to do. Help someone no one else cares to help. Make the lives of others better. Make music that makes others want to weep, to laugh, to create. Inspire others by being inspiring. Teach young people to do amazing things. Write a play, get others to act in it, record it. Empower others to do things they’ve never been able to do before. Read, and read, and then write. Love, and love, and then help others to love. Do something good and ask others to pass it on. Be profound. Find focus in a world without it. Become minimalist in a world of dizzying complexity. Reach out to those who are frustrated, depressed, angry, confused, sad, hurt. Be the voice for those without one. Learn, do, then teach. Meet new people, become fast friends. Dare to be wrong. Take lots and lots of pictures. Explore new cultures. Be different. Paint a huge mural. Create a web comic. Be a dork, but do it boldly. Interview people. Observe people. Create new clothes. Take old stuff and make new stuff from it. Read weird stuff. Study the greats, and emulate them. Be interested in others. Surprise people. Start a blog, write at least a little each day. Cook great food, and share it. Be open-minded. Help someone else start a small business. Focus on less but do it better. Help others achieve their dreams. Put a smile on someone’s face, every day. Start an open-source project. Make a podcast. Start a movement. Be brave. Be honest. Be hilarious. Get really, really good at something. Practice a lot. A lot. Start now. Try.
Tänu armsale Annelile. Aitäh !
Kõigile kõike head ja veel paremat
colour coma
Jõulutunne ei tahtnud ega tahtnud tulla. Ma pole kunagi eriline jõuluarmastaja olnud, aga samas ma pole ka see tüüp, kes pühasid kõigest hingest vihkab. Kui ikka söömapühad toimuvad, võtan suht hea meelega osa 
Igatahes. Eile tulin suure kabuhirmuga Tammesse, pmst niisama nägu ette näitama … ja oligi äkitselt jõul käes. 
Majas kõlab nagu laadaplatsil, kõik üritavad läbisegi üksteisele midagi selgeks teha .. ja toidulõhnad .. kuuse asemel ostetud nulu tüvi osutus aluse jaoks liiga laiaks, hetkel tegeleb seltskond peamiselt selle probleemi lahendamisega. Ja mingi kadunud advendiküünla võimalikult valju otsimisega
Kohale jõudis
Teen hiljem veits aastalõpusema sissekande ka, sest mõned teemad on veel lahtiseks jäänud .. praegu ma tahtsingi ainult oma jõulu jagada ihihi..
Mmmm mustikatee
Homme on muskal sünkar ja kukuvad mama & Konn.. ja siis läheb jälle jõuluralliks: Trt-Tln-Jõhvi-Trt?-Tln-Laitse jne jne !
Viimase aja produktiivsusest ka. Esiteks tegin oma veebidisaini arvestustöö ära: Nuns with Guns, diskreetse mata töö suutsin keskmiselt tasemelt järeltööga suht hädisele viia (aga äkki eksam läheb paremini) ja pühapäev, mille pärast nii hullult paanitsesin, went waaay better than expected – III koht club duos pole üldse paha näitaja
Ilusat ja rahulikku aega kõigile.
Pai ja kalli,
teie Kat
PS, see mu uus lemmiknaine on mingi ungari-päritolu pornuuhastaar Zita Görög Aga need näojooned !!!
w ♥ n d e r l a n d
Rottisin pildi Anneli blogist ihihi
Väga palju oleks tegelikult kirjutada ning olen paaril korral isegi juba siia kohale tulnud, aga ei osanud kuidagi alustada. Vaevlen üldiselt sama vana probleemi käes – inspiratsioonipuudus, ja kui lahata üritan, süüdistan esmalt ilma ja siis iseennast. Proovin seekord kirjutada asjadest, mida ma mõtlen ja mida tahaksin teha, mitte sellest, mida ühel või teisel päeval tegin.. ka viimane aitab – kui olen pika joru kokku kirjutanud, olen endaga üsnagi rahul, sest kirjutatust selgub, et midagi olen ju ikkagi teinud.
Masa viimane sissekanne paneb arvatavasti paljude meie mõttekäigu lõpuks sõnadesse. Kui mõni ei viitsi lugeda, teen lühidalt: praegu elaksin nagu eel-elu, et valmistada end ette ajaks, mil ma lõpuks “suureks saan või kui päris elu algab”. Kui elus ei ole seda n-ö “suuremat sihti”, jääme nokitsema väiksemate kallal, lootes, et kunagi see suurem ka selgub.
Mul ongi reaalselt see tunne, et teeksin nagu ettevalmistusi mingiks hilisemaks etapiks, kui kõik on kontrolli all ja selge .. kui ma tean, mida tuleb teha, ja otsuste langetamine on lihtne. Imelik, et gümnaasiumi aeg oli minu jaoks see ettevalmistuselu ülikooli ajaks .. tundus, et pärast 12nda lõpetamist saab lõpuks hakata elu elama, aga vist mitte ?
Nii ma kadestangi neid, kes tunduvad praegu juba seda päris elu elavat (rääkimata sellest, et suudavad õigeaegselt loengutesse ilmuda). Isegi kui ma tean, et ka neil on raskuseid ja kõhkluseid ja mõnel puhul ei liigu asjad üldse nii sujuvalt, kui näivad.
Äkki see on lihtsalt lapsepõlv, mis mind nii kergesti lahti ei taha lasta ?
Tasapisi hakkan asja muutma. Et saaks päris. Muide, ma vist igatsen rutiini. Et teatud ajad ja sündmused oleksid paika pandud. Väärtustaksin ehk rohkem vabasid momente ja ilu, mida kiirustades mõnikord silmata ei jõua. (sest praegu liiguksin nagu täiskiirusel eimillegi pärast eikuhugi) Märka 
Edit [21.12.09]
Kustutasin ära siit. Ma varsti kirjutan sel teemal, aga algatuseks jälle sellest, et esmapilgust ei tohiks oma arvamust kujundada. Ja ei, see pole nagu mean girls vms, ma pole ajuloputatud, vaid reaalselt suutsin jälle esmalt kritiseerida ja siis alles õige pilguga vaadata.
/Edit
Aitäh, Mann, et alati täpselt õigel ajal helistad. Ja nüüd sain ka aru, miks sa tol korral helistades nii veider tundusid.
.
.
.
.
Jagan Sinu kurbust.
V.A. : Arm
“Tead, mis on minu meelest kogu selle asja juures eriti kurb,” ütlesin M-ile. “Nimelt see, et need inimesed, kes siia meelt avaldama tulid, igatahes üsna paljud nendest, tahaksid tõenäoliselt kasutada teistsuguseid argumente kui need, mida nad kasutavad.” M. vaatas mulle küsivalt otsa.
“Noh, ma usun, et nad tahaksid rääkida tegelikult Jumalast, patust jne, aga nad ei saa.”
“Mis mõttes ei saa?” küsis M., otsis kotist omaküpsetatud leivakesed, mis ta oli mitut sorti jahust, pähklitest ja kibuvitsamarjadest valmistanud, ja läks leti juurde nende söömiseks luba küsima.
“Ma mõtlen seda,” jätkasin, kui M. oli leti juurest söömisloaga tagasi tulnud, “et nad ju teavad hästi, et kristlik terminoloogia diskrediteeriks nende ettevõtmise avalikkuse silmis. Sellepärast räägivad nad põhiseadusest, Eesti riigi ja ühiskonna püsimisest jms. Sellepärast on Marlon Brando kübaras isand avalikkuse ees ainult psühholoog ja professor — teadlane ja õpetlane, ja ei iial pastor. Pastor on ta pigem pühapäeviti ja kitsamas ringis. Tundub igatahes mulle.”
Võtsin oma jutu kokku: “Minu meelest on kurb, kui inimestel pole julgust olla need, kellena nad end tunnevad. Selge see, ma ei toeta nende arusaama perest, mille nad defineerivad üksnes mehe ja naise abieluna, ja minu meelest pole kristlusel homofoobiaga vähimatki pistmist, aga … mul on ikkagi nagu kahju … sest niimoodi, vaikides isegi meeleavaldusel sellest, mis neil südamel on, on nad ju mingil moel n-ö kapis, eks ole. Ja kapis olek tähendab pidevat ärevusseisundit. Seda pole kellelegi vaja. Ja nii on pealegi raske midagi selgeks rääkida.”
[--]
Kodus teadsin, et tahan lugeda, kuulata ja vaadata Desmond Tutut.* Just Tutut, seda vana Lõuna-Aafrika meest, kes on väheseid kõrgeid vaimulikke, keda lugedes, kuulates ja vaadates usud, et on võimalik ka teistsugune kristlus. Kes muu võiks öelda näiteks nii, nagu ütles Tutu 2007. aastal:
“I am deeply, deeply distressed that in the face of the most horrendous problems — we’ve got poverty, we’ve got conflict and war, we’ve got HIV/AIDS — and what do we concentrate on? We concentrate on what you are doing in bed.” Nagu ka: “If God, as they say, is homophobic, I wouldn’t worship that God.”
Ja 2005. aastal on Tutu öelnud sõnad: “Jesus did not say, “I if I be lifted up I will draw some”, Jesus said, “If I be lifted up I will draw all, all, all, all, all. Black, white, yellow, rich, poor, clever, not so clever, beautiful, not so beautiful. It’s one of the most radical things. All, all, all, all, all, all, all, all. All belong. Gay, lesbian, so-called straight. All, all are meant to be held in this incredible embrace that will not let us go. All.”**
Link: Tsitronkollane
njosavelin
Mulle nii meeldib, kui inimesed filmides üksteist kaissu võtavad.. üks magab ja siis teine läheb ka tuttu ja tõmbab magava endale hääästi lähedale. Ma tegelt pole mingi paadunud romantik, aga praegu telekas mingid tegid ja siis ma avastasin, et see teeb seest soojaks. Sekundi pärast olin juba igatahes mõrva-meeleolus, sest TV3 lasi unibeti reklaami 2x järjest.
.
.
.
Nädal aega olen üritanud kirjutada. Et olen isekas. Ja siis ma mõtlen, et tegelikult ju ei ole. Lihtsalt poleks nagu võimeline kama šeerima. St ma võin igast asju jagada kõigiga, aga iseenda ja emotsioonide ja aja ja vms asjaga tekib at some point mingi tõsine blokk. Või arvestamisega. Pf. Ei oska seletada. Aga isekas tunne on ikka veel.
Reedel oli kõige halvem ärgata. Vastukaaluks oli nii hea oma lemmikut taasavastada. AITÄH nii nii suur aitäh ! Su südamepealne kivi tekitas mus hoopis selle tunde, et minul on ju midagi viga. Kuidas ma seda välja ei lugenud. Ma ju tunnen sind nii läbi ja lõhki ja nüüd äkitselt ei saanud aru, kuigi kõik kirjutatu oli nina all. Eedaspidi hoian teravamalt silma peal.
Ja mmmmm õuna-kaneeli tee Kõige parem viis argipäevast põgenemiseks ongi Sinu põlevate küünalde lõhnalisse koju külla tulla.. pärast on veel koduski mõnus surin ja bossarütm sees.. sellest rääkides:
Kas kellelgi teisel pole aeg-ajalt seda tunnet, et jalutades või üleüldse kodust eemal viibidest tulevad alati nii head maailmaparanduslikud ideed .. ja kõik mõjub kuidagi nii inspireerivalt .. aga koju jõudes kaob kõik kuidagi väga argisusse ära ? Mul on. See mõnulemis-tunne on mul iga korteriga ainult paar nädalat pärast kolimist .. ja siis saab kuidagi läbi; asendub selle tundega, et sheesh seda on vaja küürida ja toda on vaja teha .. ja alateadlikult süüdistan teisi korterikaaslaseid, kes pole nii suured puhtusehullud kui mina. Isekas ? Reaalselt ei ole üldse hull olukord, aga paratamatult lõhub mu liiga nõudlikus maailmakeses midagi ära. Lükkan varsti magamistuppa oma pesa kokku, kuhu ühtegi igapäevamuret kaasa ei võta ja lähen ainult mõnulema.. Ihiiiii kaneeliteed jooma .. ^^
(TV3 & unibet lendavad mõlemad õhku. Ärge nüüd tõsiselt võtke. Saan ka muidu süüdistuse pommiähvarduse eest)
Tuduaeg.
Homme näen Tööööööööööööööölli ja teisi lemmikuid
Blogroll
Mõtted
Vanemad
Nii arvati
- Andrus Unzip on Muld ja süda
- Meya on Muld ja süda
- Ints on Muld ja süda
- Meya on Uusaastasoov
- Mannu on Uusaastasoov
Rebaserajad
Smailid
